|
1.
Õhukanalid ja üleminekud (põlved, kolmikud, muhvid, niplid jne)
kujutavad endast spetsiaalseid PVC-torusid, mis on valmistatud tehnoloogia järgi,
mis tagab maksimaalse võimaliku siseseinte sileduse, et vähendada hõõrdekaod
miinimumini. Just seepärast, aga ka jätkukohtade pärast,
mille puhul ei ole võimalik tagada hermeetilisust, on kategooriliselt
keelatud kasutada kanalisatsioonitorusid ja -üleminekuid. 2.
Kõik pneumoõhukanalite jätkukohad on liimitavad, st et ülemineku ja
toru muhvid ühendatakse omavahel spetsiaalse PVC-liimiga, mis tagab jätkukoha
maksimaalse võimaliku vastupidavuse ja hermeetilisuse. Seejuures tuleb
monteerimise ajal rangelt järgida liimimise ja otsamise tehnoloogiat, mis välistab
liimijääkide sattumise toru sisemusse. Jätkukoht peab jääma seestpoolt
absoluutselt sile ja kuiv. 3.
Teekonnal igast tõmbekarbist jõuseadmeni ei tohi põlve käänaku
raadius olla kusagil väiksem eelmise ülemineku (kaasa arvatud kolmikud)
raadiusest. Õige: Vale: (Müügil on nelja tüüpi 90°
põlvi: üliväikse, väikse, keskmise ja suure raadiusega. Üliväikse
raadiusega põlve võrreldakse L-kujulise adapteriga; kolmikutel on suur käänaku
raadius.) Loomulikult tuleb eelistada ainult suure raadiusega
põlvi. 4.
Teekonnal igast tõmbekarbist jõuseadme suunas ei tohi olla nn taskuid,
st torukäänakuid suunaga alla. Teisiti öeldes võivad vahepealsed üleminekud
olla magistraaliga ühendatud ainult ülevalt (eelistatavalt) või küljelt.
Samal põhjusel on lubatud läbivaid T-adaptereid monteerida ainult
horisontaalsetele torustikele ja nn laskuvatele püstakutele, st torustiku
vertikaalsele osale, milles õhk liigub jõuseadme suunas ülevalt alla. 5.
Vahe kõrvutiolevate üleminekute vahel ei tohiks võimaluse korral olla
väiksem kui 25 cm. 6.
Tõusva püstaku kõrgus ei tohi olla üle 3 m. Kui on vaja pikemat tõusu
kui 3 m, tuleb ette näha vähemalt 2,5 m pikkune horisontaalne vahetoru. |
|